Sel aasta on saanud kuidagi konstantseks see, et mul on kogu aeg surmavalt igav. Käin küll siin ja seal ja sõbrad käivad külas, kuid ikka on mega tühjus mu elus. Motivatsioon on ka päris madal. Seega otsin iga päev uusi väljakutseid ja mõtlen välja jumal teab mida... näiteks mõtlesin, et suvel proovin valmis teha kiiktooli. Pöidlad pihku siis :)
Märtsi alguses jäi mulle FB´s silma, et tehakse koos randmesoojendajaid (LINK). Nende tegemine on mõnus, kuid mul siiani puudub arusaam nende praktilisusest. Olen teinud veel SELLISED ja SELLISED randmesoojendajad. Mõlemad on läinud tädi Kaile, kuna tema on müüja ja kuidagi leiab neile praktilise väljundi. Ühed heegeldasin veel ka Monikale (LINK). Neid oli meeletult mõnus teha, kuna alguses pidin tegema üdini valged ja siis muudkui sinist lisandus ja lisanudus :)
Igaljuhul, otsustasin koostegemisest osa võtta. Naljakal kombel teadsin kohe, mida soovin (erand minu puhul!). Soovisin musti randmesoojendajaid, mida ISE võiksin kanda kui KEVAD üks kord saabuma hakkab :) Veidi vaid viimistlesin oma mõtet kalli Pinteresti abil ning hakkasingi kuduma.
Randmekate mõlemad ääred on heegeldatud kõige tavalisema shell mustriga. Peale soovisin tikkida roose. Kunagi, kui tegin elu esimesed klapiga kindad (LINK) siis tikkisin villase lõngaga. Olin aga totaalselt unustanud, kuidas niiviisi tikitakse või kuidas seda stiili nimetatakse. Googeldasin, kuid ei leidnud vastust, mis see on. Küsisin nõu ka targematelt (õelt ja emalt), nemadki ei teadnud. Lõpuks leidsin põhikooli käsitöö õpikust, et tegemist on rokokoo stiilis tikkimisega.
Olles aus, siis lilled ja varred ja lehed tulid täpselt sinna, kus nad juhtusid. Ja tikkisin täpselt nii, nagu leidsin, et võiks olle enamvähem õige (tegelikult vist pole :) ). Lõpuks need valmis said ning tulemusega rahule isegi jäin enamvähem. Veendusin aga taaskord, et tikkimine pole kahjuks minu ala. Alla ma siiski ei anna ning proovin tulevikus kindlasti veel :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar