Facebooki Käsitöö tegijate grupis hakati eelmisel nädalal tootma mõnusas koguses liblikaid, mida saab rinda panna (taolisi nagu on KUMA liblikad). Tegijad mainisid, et kasutavad plastikut paberit ja lakki. Kuidas aga tööprotsess täpsemalt käib, millist plastikut kasutatakse jne keegi ei avaldanud. Tekkis ka poleemika, et KUMA disain üks-ühele ja neid ei või teha jne. Jah, poes müüakse halle kootud sokke ning ma ei või neid kududa, kuna need on kellegi disain :) (Oki, päris nii must-valge see ka ei ole). Aga lõpuks toodi välja, et Kuma on ka ise kusagilt nišši võtnud ja nad ei ole esimesed liblik-prosside tegijad maailmas.
Igaljuhul hakkasin huvi tundma nende liblikate vastu. Mõtlesin ka endale teha ning uurisin, et ehk tööjuures on kellelgi KUMA liblikaid, et saaksin näha originaale. Ei olnud. Seega panin oma pea tööle.
Plastiku kasutamine tagusena tundus kuidagi vale (õhuke, paindlik, võib kergest katki minna, ääred võivad lõigates karedad jääda jne). Mõtlesin ja jõudsin järeldusele, et kasutan naturaalset nahka (vana diivani jäägid :) ).
Enne tõelise prossi tegema hakkamist tegin aga terve pühapäevase päeva katseid. Võtsin mõned nahatükid ning liimisin neile paberid peale. Osadel nahatükkidel karvasele poolele, osadel libedale poolele. Lasin liimil kuivada ja tegin väänamise testi. Sain aru, et tuleb kasutada ka mingit lakki. Katsin siis osad jupid ühekordse lakiga, osad kahekordse lakiga. Jällegi peale laki kuivamist teostasin väänamise testi. Oluliselt parem tulemsu - seega LAKK oli kindel. Lisaks kaitseb see värvipinda ka pleekimise eest (Y).
 |
| Katsed |
Seejärel tuli ujutamise test. Lasin juppidel tükk aega (ca 3h) vee sees liguneda. Võtsin veest välja ning mind tabas halb üllatus. Liim ei peagi pikale vees ligunemisele vastu ning tuleb naha küljest lahti. Alla anda oli aga liialt vara. Jätsin jupid kuivama. Ja mis siis juhtus??? Liim kleepus veelgi paremini naha külge. Täielik võit :)
Muidugi tuli teha uus väänamise test. Ilmnes, et vees ligunemine oli paberit siiski kahjustanud ning seega tekkisid väänamise jäljed (murdepunktid nagu jalanõudel) kiiremini. Samas ma ei usu, et keegi hakkaks oma rinnaliblikat niiviisi väänama nagu mina seda tegin :) Positiivne oli see, et lakk ei läinud vees laiali. Ehkki ma uskusin, et see juhtub.
Kokkuvõtteks võib öelda, et minu laboratoorsed katsed olid edukad ja võisin hakata liblikat tegema. Seega Googeldasin endale mõned liblikad ja printisin välja. Osadel liblikatel lõikasin naha ja paberi eraldi välja ning seejärel kleepisin kokku. Teistel aga kleepisin naha ja paberil olevad liblikakujutised enne kokku ning lõikasin. Ei teagi, kumb oli parem variant. Mõlemal variandil on omad vead-ja-head.
Liblikate taha kleepisin veel ka kinnitused, et neid saaks ilusti riiete külge panna ja oligi kõik. Päris numpsikud tulid välja. Pildil on kõige esimene liblikas, mis valmis sai.
NB! Nüüd nägin ka päris Kuma liblika ära (küll ainult ühe, kuid asi seegi). Ma natuke pettusin selles. Esiteks, KUMAgi liblikas oli nahal (arvasin, et neil on midagi tugevamat - vb osadel liblikatel ongi ega ma ei tea ju). Teiseks, piltidel tunduvad nende liblikad hästi tõetruud (olen vaadanud vaid nende kodulehekülje esimest lehte!), kuid liblikas, mida mina nägin oli nagu raster (ehk liialt piksliline minu jaoks). Kolmandaks, eeldasin, et nende liblikad ongi päris liblikate kujutised - aga ei olegi.
Mina olen enda liblikakesega aga üdini rahul :) Ise tehtud - hästi tehtud!
EDIT:
Ülejäänud esimese laari liblikad ka :) Sest eputamine ei ole ju keelatud... Vist
 |
| Geograafia liblikad |
 |
| Minu raster :) |
 |
| Väike pärlikatsetus sai ka tehtud. |
