05.12.17

Käsitöö postitus: Halloweeni pudelid ja nahkhiired

Ilmnes, et kui olla koolis õpetaja ja omada klassiruumi, siis võiks seda ka aegajalt tähtpäevadeks kaunistada. Esimene selline, mille jaoks olin nõus seda tegema oli Halloween (oktoobri lõpus :) - üüber kiire olen nende sissekannetega... nüüd juba viies detsember). 

Igaljuhul otsustasin paar pudelit musta tahvlivärviga (LINK) ülevõõbata. Olin seda korra varem teinud ühe pildiraamiga, mille kinkisin Katile, et ta saaks enda mõtteid sellele kirjutada jne. Otsisin siis majapidamisest üles klaasist pudelid. Ilmnes, et neid oli vaid kaks... Tuleb vb hakata midagi muud peale mahlade tarbima :) 
Sooja veega leotasin sildid lahti ning tegin pudelid ilusti puhtaks. Lasin neil kuivada ning kandsingi tahvlivärvi pudelitele. Kuna värv on kohati veidi voolav, siis kandsin peale kaks õhukest kihti. Soovisin, et pudelid oleksid ilusti kaetud. Kontrollisin värvi edukat pealepanekut nii, et panin jõulutuled pudelisse ja vajadusel lisasin teatud kohtadesse ka "kolmanda" kihi, kui valgus läbi kumas. 



Viisin pudelid kooli. Algklassidest võtsin kriiti ning joonistasin pudelitele ämblikuvõrgud ja ämblikud. Korra panin ka küünlad põlema, kuid kuna ma ei teadnud (siiani ei tea), kas koolis võib küünlaid põletada, siis olidki need rohkem sellised dekoratiivsed. Kivid sain Panga Pangalt. Korjasin neid, et lastele koolis matemaatikat õpetada (murde). Ilmnes, et kivid klassiruumis on väga olulised, kuna nendega saab noortele selgitada mandrijää kulutavat ja kuhjavat tegevust, jõgede voolukiirust, laamade liikumist, protsente jne. Imelised abivahendid (Y)


Lastel lasin pikapäeva rühmas joonistada teemal "Halloween" ja panin nende pildid enda klassi üles. Ise lõikasin välja mitmeid nahkhiiri ja panin need laste piltide vahele. Võib öelda, et lõppkokkuvõttes olin tulemusega täitsa rahul.
Nüüd vaja kiirelt jõuluideid... kodu on peaaegu kaunistatud, kuid klassiruumis valitseb tühjus. 



Käsitöö postitus: Liblikatega randmesoojendajad

Viiendal oktoobril õpetajatepäeval diivanil istudes ja juttu puhudes võtsin välja tädi Kaile kootavad randmesoojendajad (LINK), et anda neile viimane viimistlus. Üks õpetaja vaatas ning andis teada, et tema sooviks samuti endale taolisi, ainult et siniste toonidega. Lubasin mõelda ja kui vähegi võimalik siis jõuludeks valmis saada. 
Esmalt kudusin ühed randmesoojendajad, kuid ilmnes, et need olid liialt väiksed. Seejärel tuli mul ideede kriis ja tassisin lõnga endaga lihtsalt kaasas. Soomes käies oli mul mitu tundi mida laiaks lüüa. Võtsin siis lõnga ja heegelnõela kotist välja ning hakkasin heegeldama. Peatselt olidki valged põhjad valmis. Ja nii nagu ikka, siis ideed formuleeruvad ideed töö käigus. Valged randmesoojendajad olid mega igavad. Lisasin siis sõrmede juurde lainelise ääre. Tundus, et ka seda on liialt vähe ja pealegi oli vaja sinist värvi kindlasti... Heegeldasin sinise äärispitsi. Ainus minupoolne nõue oli, et see peab rõhutama lainelisust ja olema piisavalt õrn ning naiselik. 
Oli juba täitsa kobe töö, kuid ikka veel poolik. Jätsin jällegi töö hetkeks seisma, kuni mulle meenus, et mul on korralik karbitäis igasuguseid pärleid ja litreid. Koukisin karbi kapist välja ja hakkasin randmesoojendajaid täiendama. Sõelale jäid sinised litrid ja liblikad. Õmblesin need külge ja olin täitsa rahul juba... aga... midagi oli ikka puudu. 
Randmesoojendajad seisid siis mitu õhtut laual. Ühel õhtul telekat vaadates küsisin Siimult, et kas ülesäärde võiks ka valge laine heegeldada. Kui juba mees ütleb, et see oleks kena, siis järelikult tuleb see valge laine heegeldada. 
Viimaks olin nendega piisavalt rahul, et õpetajale üle anda. Need olid tädi Kai omadega võrreldes nagu öö ja päev. Seda nii tehnikalt kui ka väljanägemiselt. Samas olid need ideaalsed sellisena nagu need välja tulid. 




Ronimispukk Printsessile

Printsess hakkas käima 6 päeva peale aastaseks saamist. Ühaenam on ta seejärel hakanud huvi tundma ka kõiksugu ronimiste vastu. Lisaks ...