Aasta siis võis olla 2015 ja käsil selle viimane pool, kui andsin lubaduse tollase töökaaslasele tema mütsimajandus üle vaadata. Veits kahju hakkas, kui külma ilmaga väljas olles ta kõrvad punaseks värvusid ja ainus kaitse oli dressika kapuuts. Mis muidugi pidi olema parim külmakaitse :)
Aeg läks ning saabus aasta 2017. Nii nagu ikka antakse esimesel jaanuaril lubadusi tulevaks aastaks. Mina olen loobunud igasugu spordiga seotud lubadustest. Olen leidnud, et kui vaja on minna siis lähen. Käin ühe korra ära ja leian, et mu füüsis on alla igasugust arvestust, ja rohkem ei lähe :)
Mõtlesin siis pingsalt, et mis lubadusi anda. Peab ju ikka trendiga kaasas käima. Lõpuks otsustasin, et aasta 2017 on lubaduste täitmise aasta. Ja nii on see siiani ka olnud. See on ülimalt hea tunne, kui olen jälle mõne pikalt seisnud sõnakõlksu tegudeni viinud. Ühtlasi on see mind ka kasvatanud ja õpetanud, et kõikidele asjadele ei öelda koheselt "JAH."
Kui sügis juba uksele koputas tuli mul see ammune lubadus meelde. Kuna ma niisama ei tahtnud kududa, siis küsisin, et kas ta ikka kannaks seda mütsi, kui lõpuks selle valmis saaksin. Vastus oli jaatav. Mida oma roosas maailmas pean piisavaks :) Sooviks oli beanie hat. Kui seda väljendit kuulsin, siis mul oli: "Ahhh, mis asi see veel on?" Ilmnes, et see on kõige tavalisem lotumüts. Polnudki sellist varem kudunud ja väljakutse sobis.
Poest lõng saadud, vardad kätte võetud ning ca. nädalaga (natuke siia sinna) valmis see iluduseke oligi. Endalegi üllatuseks jäin tulemusega suht rahule.
Lõng: 100% akrüül (otsustasin seekord villasegust mitte kasutada)
Vardad: 3.5
Muster: 1:1 soonik kolm rida; vahele üks pahempidine rida; 1:1 soonikus kolm rida, kuid varasema lt tehtud pahempidiste silmuste kohale parempidised silmused ja parempidiste silmuste kohale pahempidised silmused.
Tulevikuks võiks jätta midagi sellist :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar